Tahet asju enda ära nägemise järgi kavandada, kujundada või parendada mäletan vist sama kaua kui iseennast.
Ma ei nõustu levinud hoiakuga, et uus peab olema tingimata uudne, huvitav või moodne. Vastupidi – ideaalne uus asi on nii ilmne ja asendamatu nagu oleks ta alati eksisteerinud ning ilma selleta oleks maailma edaspidi keeruline ette kujutada.
Lasen end meeleldi juhtida materjalil, füüsikal, kliendi soovidel: kui uus sünnib nende “piirangute” tasakaalupunkti siis enamasti ei ole vaja midagi kunstlikult lisada. Detailide eest kannavad tahes-tahtmata hoolt sisemine eetik ja esteetik, alateadlik käekiri, mõjutatus kultuurist, mida parasjagu tarbin või kurat teab, mis.
Inspiratsiooni leidmiseks aitab ilusate ja vähem ilusate piltide vaatamine ning ideede loomiseks kasutan palju käelist tegevust joonistamise ja papi voltimise näol. Tunnetuse paberile ning ruumi saamine aitab seda järjepidevalt arendada. Lisaks on minu suureks inspiratsiooni allikaks disaini loomisel ka muusika tegemine, mis töötab ka vastupidises sünergias, kus disain annab inspiratsiooni muusika tegemiseks.
Disainer ja õppejõud. Disainerina otsib igapäevasesse peidetud võlu, õppejõuna disaini mõju uusi piire. Ja siin on mida nihutada.
Lisaks veel abikaasa, isa, kodukokk ja amatöörtervisesportlane. Lõbus ja naerune või vaikne ja tõsine. Kuidas kunagi.
Hariduselt olen arhitekt. Tihti tuleb konkreetsest objektist tulenevalt ka sobilike väikevormide väljatöötamisega tegeleda. Minu poolt tuleb tootedisaini arhitektuurne nägemus, mis sobitub kogu lahendusse.
Inspiratsiooni kogun reisides ja konkreetset tööd tehes objektil olles. Koha identiteet on see, mille tunnetamine annab inspiratsiooni, milliste võtetega seda esile tuua ja teistele paremini nähtavaks teha.
Olen kindlalt seda meelt, et Eestis tuleb võimalikult palju eestimaist disaintoodangut kasutada, et tugevdada Eesti identiteeti.
